Handicratt kaubavalikus on:
Värviline kaltsuvaip. Mõnusalt paks ja tummine.
Kangastelgedel kootud 1,4 meetrit lai ja 2 meetrit pikk sõbakirjaline tekk. Uue elu sai umbes 50 aastat tagasi Setomaal kootud tekk. Mõned aastad tagasi sain au osaliseks ja minule usaldati mehe vanaema varakirstus olev tekk. Eelmise aasta lõpus alustasin ja selle aasta algul lõpetasin uue teki kudumise, võttes eeskujuks vana väärikas tekk.
Meeldib värvidega hullata ja tore, kui antakse teada värvi eelistus. Kui pole õiget tooni, siis seda saab vahvalt ise juurde värvida. Üks vaip on üle 8 meetri ja teine natuke üle 2 meetri pikk.
Kas keegi mäletab lume värvi? Mälu värskendamiseks kootud lumivalge vaip. Mitte küll naturaalsest materjalist, vaid täis sünteetiline. Kui aus olla, siis isegi kududa oligi raske, et valge jääks valgeks 🙂
Mõõtudelt: laius 88 cm ja pikkus 210 cm. Üle 6 meetri lühem eelmisest vaibast 🙂
Kui on soovi saada omale, jõuluvana kingikotti vaip, siis kirjuta jõuluvanale kiri. Ma võin olla jõuluvana ja kududa 😀
vaip, tekk, ERM A 563:1908, Eesti Rahva Muuseum, http://muis.ee/museaalview/479973
Talvel hakkan koolitöö raames kuduma sõbakirjalist tekki. Ühe teki kudumisega läheb palju aega ja materjali “raisku”, siis pakun võimalust kududa Sinule tekk/vaip. Esimene pilt on pärit Muis.ee lehelt ja teise olen ise kunagi ammu kudunud ( seto- teemaline), et anda aimdu, millega tegu.
Kus neid kasutada? Eks ikka sängile ( voodile) pandult, seinale, diivanile, veimevaka kirstule või kuhu just parasjagu vaja on. Sõbakirjaliste tekkide lõimeks on linane ja koeks villane lõng. Ning muuseumites on väga palju neid tekke.
Selline tore võimalus saada täitsa oma sõbakirjaline tekk, kas oma kihelkonna mustrites, omas meelepärastes toonides või täiesti fantaasiat kasutates stiliseeritud. Nüüd on täitsa paras aeg hakata mõtlema ja unistama, sest eeltöö on pikk ja kudumine nauditav mõned ööd ja päevad. Ootan põnevusega!
Kui on külm ja sõba ei tule silmale, siis aitab ilus, lihtne, stiilne ja soe sõba! Kootud hääde mõtete ja hingesoojusega. Käega katsutava väärtuse annab lambapruun maavillane lõng, silmaailu metallhelmed ja kõrvu paitavad kuljused. Mõõtudelt täitsa paras, et ennast mõnusalt sisse mässida ja tunda luksulikku ja naturaalset soojust! Fotod tehtud maagilises talvises ( loe: pigem sügisilmaline) Antsla linnas ja Annika Kõrvoja klõpsu aparaadiga. Mina Tänan!
Õnneli-õnnelik! Tahaks hundiratast visata.
Valmis ütlemata mõnus seinavaip ja inspiratsiooni sain ühelt seto vaibalt. Kasutasin seal olevaid erinevaid põime motiive.
Süda ja hing plaksutab, et sain jälle telgede taha…
Ja ma sain endale ühed Nunnud teljed… oi, kuidas ma neid armastan. Kutsuvad kohe nendega tööd tegema… Üks töö juba ka valmis Nunnudega…
Järgmine postitus on juba tagasihoidlikum…
Urvaste kiriku lõimeripstehnikas kootud vaip- minu lõputöö!!
Pikkus 23 meetrit ja laius 1,37 meetrit.
Lõputöö edukalt kaitstud ja kool samahästi kui lõpetatud:)
Pildid räägivad enda eest, sõnu polegi rohkem vaja:)
