Category Archives: Muud nokitsemised

Vahelduseks vastavalt meeleolule muud tegemised.

Sõbakirjaline tekk

Standardne
Sõbakirjaline tekk

 vaip, tekk, ERM A 563:1908, Eesti Rahva Muuseum, http://muis.ee/museaalview/479973

seto sainavaip2

Talvel hakkan koolitöö raames kuduma sõbakirjalist tekki. Ühe teki kudumisega läheb palju aega ja materjali “raisku”, siis pakun võimalust kududa Sinule tekk/vaip. Esimene pilt on pärit Muis.ee lehelt ja teise olen ise kunagi ammu kudunud ( seto- teemaline), et anda aimdu, millega tegu.

Kus neid kasutada? Eks ikka sängile ( voodile) pandult, seinale, diivanile, veimevaka kirstule või kuhu just parasjagu vaja on. Sõbakirjaliste tekkide lõimeks on linane ja koeks villane lõng. Ning muuseumites on väga palju neid tekke.

Selline tore võimalus saada täitsa oma sõbakirjaline tekk,  kas oma kihelkonna mustrites, omas meelepärastes toonides või täiesti fantaasiat kasutates stiliseeritud. Nüüd on täitsa paras aeg hakata mõtlema ja unistama, sest eeltöö on pikk ja kudumine nauditav mõned ööd ja päevad. Ootan põnevusega!

Advertisements

Titetegu

Standardne
Titetegu
Juunikuus oli Antslas teist aastat “Meistrite Päev”. Nii mõnigi hällilapse kaitsenukk ja rahva seas tuntud nn. rätinukk sai omale vahva mängukaaslase. Üks pisike piiga tegi endale algul rätinuku ja ma soovitasin tal teha ka endale kaitsenuku. Kuid ta tegi selle rätinukule, et kes siis rätinukku kaitseb 🙂

Kalasabad

Standardne

Villased ülisoojad õlakatted. Kui on üles veetud valge villane lõim ja ühtäkki tekib soov, et võiks olla üks õlakate punane ja roheline, ilma uue lõime peale vedamiseta. Mõeldud, tehtud. Natuke valget jäi ikka, sest see paneb eseme särama ja elama.

 

 

Uue- Antsla Käsitöönäitus

Standardne

naitus1Naitus2 Peaaegu igal kevadel korraldatakse Uue- Antsla Rahvamajas käsitöönäitus tublide naiste ( naise) eesvedamisel. Ilu oli palju, mida vaadata.

Olen üritanud nii kuis võimalik ka ise osa võtta sellest näitusest. Seekord oli minu poolt mõned villased õlakatted, mis on telgedel kootud ja kirivööd.

Kauni ja omalaadse keraamika autor on Annika Kõrvoja. Tema puhul pole miski võimatu, tavaline ja igav. Nii temale kui minule meeldivad igasugu põnevad väljakutsed. Soovitan Temaga ühendust võtta, kui tekib kasvõi tobe ja “eriline” mõte, et midagi omale saada, lasta teha. Need pole mu ainukesed õlakatted… Peagi üritan “väärikalt” nad pildile saada ja Teiega oma näputööd jagada.

Seniks päikselist kevadet!!

Rõõm-rõõm

Standardne

Tahan jagada suurt rõõmu, mille osaks sain. Eelmine nädal tuli kõne ühelt proualt, et Tal oleks ära anda natuke kangakudumise materjali. Minus tärkas uudishimu ja nagu teistele teada, et ma võtan kõik vastu, mida pakutakse. Käisin täna kohal ja sain sellist varandust, et süda hõiskab, põlv tatsub ja suu kõrvuni. Sain omale igasugu “vana-aja” lõime nii puuvillast kui linast, igasugu paelu ja kudumismaterjali- mitu kartulikoti täit. Ja veel 3 kilo valget mõnusat lõnga, mis lähipäevil läheb pessu.

Oh-ah ja sain veel kerilaua. Korraliku ja see läks kohe kasutusse. Kerilaud ja Asjapulk Kerilaud.

2012.a läksin kalli äiaga kaminahju järgi, mida oli vaja nn. teljeruumi ( endine saun ja tulevikus mehe piliruum), et kududa üks vaip. Oli hull äike ja selline padukas. Ahju vedasime autopääle, kui nägin, et kuuri taha vedeles püstise kerilaua karkass. Küsisin, et mis te sellega teete, kas nõus ära pole loovutama. Kuna raha enam polnud, siis endine ahjuomanik ütles, et ehk leiate ikkagi lapsele kommiraha. Sobrasin auto peal ja leidsin vist 50 senti ja paar kommi. Andsin need väsinud, pooliku ja mind kõitnud kerilaua eest. See kerilaud seisab, jupid alles ja ootab oma aega. Kas tast saab ese, milleks ta algselt oli loodud või midagi uut, seda näitab aeg. Selle jutu peale tahan öela, et läks peaaegu 4 aastat, et  töötav kerilaud jõuaks minuni. Ja ta jõudis.

Tänan Sind südamest lahke proua!

Sain veel kolm eset, kuid nende jutt tuleb siis, kui on õige aeg.

Käisin näitusel

Standardne

Kasitoo naitus 10Toimus UUE-ANTSLA RAHVAMAJAS VI vallarahva KÄSITÖÖNÄITUS, mis oli pühendatud MTÜ Uue-Antsla Vanaemad kümnendale aastapäevale. Pakkisin oma asjad ja seadsin end ülesse. Kõikki asju ei pannudki välja, sest muidu oleks vääga kirjuks asi läinud. Ta niigi kirrev nagu pühademunad 🙂

Tegelikult on lugu nii, et sinna näitusele oli toodud väga- väga palju ilusat, huvitavat ja oma käte ja hinge soojusega valmistatud käsitööd. Oli palju loomakesi, nukke ( nii taimeset, loomsest kui ka maavarast- kivist tehtud), vaipe, sokke, käterätte, kudumeid, ehteid, keraamikat ja palju-palju veel. Kahjuks ei ole neist tublidest töödest korralikke pilte. Ma oma seebikarbiga tegin avamise päeval, kuid kodus neid pilte vaadates, oli rohkem nagu siil udus. Ja kui ma hiljem kohale jõudsin, siis olid asjad juba koos, kahju… Suutsin mõned pildid oma asjadest teha. Paljud asjad on kooliajast veel pildile trüginud, kuid on ka mõni uus asi. Ekstra pidid valmima näituse ajaks- 4 kotti vahvadele ja tublidele vanaemadele Ellenile ja Varjele, kes selle näituse korraldasid. Tänud Teile!

Sügisene “tibude” loend

Standardne

Vaikselt hakkan ärkama suvest ja kevadest ning jõuan oma tegemistega sügisesse. Kaugel see talvgi enam on…
Ei ole käed rüpes istunud, kuid niisama olen küll vahel oma väikseid vaikseid mõtteid mõlgutanud ja proovinud lasta ajal kulgeda ja ” asjadel” oma soodu minna.
Tasapisi hakkan blogisse üles panema oma töid, millesse olen oma soojust ja armastust pannud.
Näputööd olen koondanud ka Facebooki: https://www.facebook.com/pages/HandiCratt/585638261525277

1