Category Archives: Kirikindad- ( gloves, fingerless)

Käsitsi kootud kirikindada, nii labakindad kui sõrmkindad; roositud kui kirjatud kindad.

Halli seitse varjundit

Standardne

hallimatest-hallimHallimatest hallimad randmekindad. Serva on lisatud punaseid pärleid, et kaitsta kandjat kurjade soovide eest. Kasutatud Toho seemnehelmeid ja 100% villast lõnga.

Jõhvikad

Standardne

johvikad-reasNagu pisikesed jõhvikad edevalt reas. Need randmekindad leidsid koha jõulupakis ja nüüdseks ehivad ning soojendavad kandjat. Oli tore kudumine ja mind lummas see värvide kooslus ning muster.

Kasutatud materjal: 100% villane lõng, Toho seemnehelmed

Külm metall ja soe villane

Standardne

hargla-klobisev-metall-ja-hall-nat-soojusRandmesoojendajad oma naturaalse villase lõnga pehmuses ja jäise metalli luksuses 🙂 Pisikesed mustrimotiivid on pärit Hargla kirikinnastelt, mis siin tunduvad suured.

Tagurpidi Ants

Standardne

Aksli tagurpidi antsAksli tagurpidi oigeEile hommikuse seisuga oli ainult üks kinnas valmis. Täna hommikune seis: kindad valmis, kuid vajavad pesu ja aurutust ( need toimingud on veeretatud tänasesse õhtusse). Öösel kell 1 tegin unepausi ja jätkasin hommikul kell 5, et kõige pisem saaks täna soojad kindad kätte panna. Eks nad kanged ole, kuid ühe päeva “kannatab” laps ära. Kõikk, mis ei tapa teeb tugevaks.

Homme hommikul tuleb pilt kinnastest õiget pidi, kuid viimasel ajal on hakanud meeldima kudumite pahem pool. Sealt tulevad välja jummala ägedad mustrite ja värvide virr-varr. Ka värvide järjekorra keerasin tagurpidi teisel kindal- tundus põnev ja erinev. Kasutasin Hargla kirikinda pöidla mustrit.

Hand knitted  wool mittens-warm and stylish, great and colorful accessory in cold weather! Childrens Winter Gloves.

Käis “plõks”

Standardne

Täna sõites äia poole kaasas üks kinnas ilma pöidlata, et proovida suurust, mõtlesin, et kuna käis mul see nn. plõks. Need fotol olevad kindad on kootud 2010.a talvel, kui tekkis esimest korda tahtmine ja reaalne huvi rahvuslike mustrite ja  naturaalsete materjalide järele. Kindad olid kootud 2 mm varrastega, mis oli tollel ajal harjumatult peenikesed. Kuid tekkis tahtmine teha veel peenema vardaga, õigete võtetega ja uurida rohkem esivanemate tarkusi ja teadmiste pagasit.  Olin ju harjunud kuduma varrastega 3- 5,5 mm. Päevas üks paar sokke valmis vurada polnud probleem. Eriti minev ja populaarne kaup olid varvastega sokid. Neid usasin ikka väga palju. Ning akrüüllõngad olid 95 % vallutanud mu kodu. Praegusel hetkel on asi vastupidine, mõne toki leiab akrüüli kodus, sest olude sunnil on vaja ( mütsile tutt jne.). Muigega mõtlesin, et viimased labakud, mis kudusin oli ainuüksil pöidlal 52 silma, siis varem kootud sokkidel oli ehk maksimaalselt 16 silma vardal.

Siin ka pilt kinnastest, mis oli mu nn. teekonna alguspunktiks. Keskmine poeg pani eile need esimest korda kätte ja omastas nad. Vanem poeg võttis julmalt enda käsutusse  vanavanaema kindad, mida mina kandsin juba 2 talve. Selline asjade käik teeb ainult rõõmu.

DSC_0128

 

Seto kirivööd

Standardne

aksel abimees Seto vöö. Aleksandra seto vöö.aleksandra lähivõte Setomaalt kirivöö

Need kaunid seto kirivööd on nüüd kahe õe valduses. Kaunistades, kaitstes ja andes jõudu ja väge neile. Esimese vöö muster on pärit minu mehe vanaema vöölt. Vöö jupikene sai minu valdusesse paar aastat tagasi ja olen selle üle väga õnnelik ja hindan seda.  Vahel käin teda imetlemas ja silitamas, et ikka osati vanasti teha peent ja imekaunist käsitööd. Ja just seda igasuguste talutööde kõrvalt, kui polnud selliseid mugavusi nagu tänapäeval, mis on meie elu tunduvalt lihtsaks teinud. Kasvõi näiteks pesupesemine- pane masinasse, võta välja, pane kuivama ja voilaaaa-pesu puhas. Mitte, et ma kurdaks sellise mugavuse üle. ….

Teise vöö muster on pärit Obinitsast, Olustvere koolipraktika ajast. Olin Terje Lillmaa juures praktikal ja seal tekkis selline vahva ülesanne minule, kus pidin mustri ühelt vanal vöölt maha joonistama. Kästud, tehtud ja nüüd ka valmis kootud. Mõnus…….

 

Mulgi kirikinnaste tugevas haardes

Standardne

Mulgi mehed ja naised kandsid  tavaliselt kirikindaid, harvemini vikeldatud kindaid.  Naised kandsid ka roosituid kindaid.  Alles möödunud sajandi teisel poolel hakati kuduma sõrmkindad, mida kanti pidulikel puhkudel.

Minu labakinnastel on karukäpakiri, kuna see on rahva tähelepanekute järgi karu käpa sarnane. Peale kahevärvilist loodust sai kinda vitsaks tehtud 1/1 keerdsilmadega soonik.  Sõrmikutele tegin spiraalse sooniku, mis on lihtne ja ilus.

P1080672

Mulgi meeste kindad ja naiste roositud sõrmkindad.