Tegelikult juba eelmine aasta tekkis suurem pööre. Kuid egas need kannamuutused ei teki üleöö. Ikka tasa ja targu, läbi kahtluste, sisemise võitluste ja läbi otsuste. Suunan suurema energia oma tegemistest kangakudumisele, sest hing kisub üha rohkem selle poole. Samas on soetatud ka erinevad vahendid ja kangastelgi on tekkinud üksjagu. Kui väga sügelema hakkab varraste ja heegelnõela järgi, siis ma vaikselt õhtuti teleka ees annan kiusatusel järgi. Kuid siiski minu põhiline aur läheb telgedel kudumisele ja kooli lõpetamisele. Ideid ja mõtteid on nii palju ja loodan peale kooli lõpetamist neid teostama hakata. Hetke tegemisi näeb https://www.facebook.com/kroonmaetextile/
Handicratt https://www.facebook.com/handicratt/ ei kao kuhugi. Kratile tuleb tööd anda, sest muidu hakkab Kratt pahandust tegema 🙂 Praegult veel ei saada Kratti minema vaid hoian teda enda juures ja enamus tööd saavad teoks Külli osavate käte abil. Tema koob…. varrastega, punub vöösid ja paelu, vöötelgedel teeb üksikuid kirivöid. Tema oskustes, kvaliteedis ei kahtle ma mitte üks gramm. Sellepärast julgen anda talle enamus töid, mis mulle nendes tehnikates tuleb. Kuna ta on nii aus, siis ta ütleb kohe ära, kas ta saab selle tööga hakkama või mitte, ei tekita asjata ootusi. Tal on hea värvitunnetus ja kriitiline meel töö kvaliteedi osas ( vahel isegi liiga kriitiline :)).
Tänan teda selle koostöö eest ja loodan, et see jätkub veel rohkem aastaid, kui me tuttavad oleme! Mõlemad läksime Olustverre rahvuslikku tekstiili õppima ja mõlemad ka lõpetasime. Kaks “segast” Antslast ja “Urrayastest”. Igav vist meiega seal koolis polnud. Vähemalt meil küll polnud. Rakse teekond läbi naeru, nalja ja segaste hetkedega. Tänan õppejõude ja siiani püsivad mul meeles ja pean neist väga lugu. Nad olid/on õpetajad suure algustähed.
Et liiga nostalgiliseks jutt ei muutu, siis lõpetan ja ütlen seda, et Handicratt on alles ja tegutseb ning tuleb juurde Kroonmäe textile.
Me oleme täpselt siin, kus me olema peame, tänu otsustele mis on tehtud ja inimestele, kes meie elus on olnud!!!
Tänan ja põnevate väljakutseteni!
Kui paar päeva on möödas vöö valmimisest, siis jääb ainult suur rahulolu ja õnne tunne. Raskus on ununenud. Kõige keerukamaks oli algul mustri maha joonistamine pildil olevalt vöölt, mida sooviti. Põhimõtteliselt terve vöö on maha joonistatud, sest kordusi väga pole. Peaaegu 2000 rida on sellel vööl kootud 😀 Nii et valmis tõsine Läti meeste kirivöö.
