Rõõm-rõõm

Standardne

Tahan jagada suurt rõõmu, mille osaks sain. Eelmine nädal tuli kõne ühelt proualt, et Tal oleks ära anda natuke kangakudumise materjali. Minus tärkas uudishimu ja nagu teistele teada, et ma võtan kõik vastu, mida pakutakse. Käisin täna kohal ja sain sellist varandust, et süda hõiskab, põlv tatsub ja suu kõrvuni. Sain omale igasugu “vana-aja” lõime nii puuvillast kui linast, igasugu paelu ja kudumismaterjali- mitu kartulikoti täit. Ja veel 3 kilo valget mõnusat lõnga, mis lähipäevil läheb pessu.

Oh-ah ja sain veel kerilaua. Korraliku ja see läks kohe kasutusse. Kerilaud ja Asjapulk Kerilaud.

2012.a läksin kalli äiaga kaminahju järgi, mida oli vaja nn. teljeruumi ( endine saun ja tulevikus mehe piliruum), et kududa üks vaip. Oli hull äike ja selline padukas. Ahju vedasime autopääle, kui nägin, et kuuri taha vedeles püstise kerilaua karkass. Küsisin, et mis te sellega teete, kas nõus ära pole loovutama. Kuna raha enam polnud, siis endine ahjuomanik ütles, et ehk leiate ikkagi lapsele kommiraha. Sobrasin auto peal ja leidsin vist 50 senti ja paar kommi. Andsin need väsinud, pooliku ja mind kõitnud kerilaua eest. See kerilaud seisab, jupid alles ja ootab oma aega. Kas tast saab ese, milleks ta algselt oli loodud või midagi uut, seda näitab aeg. Selle jutu peale tahan öela, et läks peaaegu 4 aastat, et  töötav kerilaud jõuaks minuni. Ja ta jõudis.

Tänan Sind südamest lahke proua!

Sain veel kolm eset, kuid nende jutt tuleb siis, kui on õige aeg.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s