Monthly Archives: jaanuar 2016

Tagurpidi Ants

Standardne

Aksli tagurpidi antsAksli tagurpidi oigeEile hommikuse seisuga oli ainult üks kinnas valmis. Täna hommikune seis: kindad valmis, kuid vajavad pesu ja aurutust ( need toimingud on veeretatud tänasesse õhtusse). Öösel kell 1 tegin unepausi ja jätkasin hommikul kell 5, et kõige pisem saaks täna soojad kindad kätte panna. Eks nad kanged ole, kuid ühe päeva “kannatab” laps ära. Kõikk, mis ei tapa teeb tugevaks.

Homme hommikul tuleb pilt kinnastest õiget pidi, kuid viimasel ajal on hakanud meeldima kudumite pahem pool. Sealt tulevad välja jummala ägedad mustrite ja värvide virr-varr. Ka värvide järjekorra keerasin tagurpidi teisel kindal- tundus põnev ja erinev. Kasutasin Hargla kirikinda pöidla mustrit.

Hand knitted  wool mittens-warm and stylish, great and colorful accessory in cold weather! Childrens Winter Gloves.

Hargla eri

Standardne

Sobrasin arvutis ja leidsin, et pole pilti ühest Hargla lapilisest vööst (kitsam ja erksam punane). See pole küll muuseumi koopia vaid tegin vöö ammu aega tagasi ühele rahvatantsugrupile. Kuna mõned kaunid pihad olid seal ilma vööta, siis tegin selle järgi, mis juba teistel naistel oli olemas. Aasta oli siis ehk 2012?!

Sõbraga sõba

Standardne

Lambapruun sõba sõbragaLambapruun sõba leidis sõbra, et koos kelguga väljas lumes lustida.

Sõbale on kõlapoogad pikka serva õmmeldud ja otstesse sisse kootud.  Luksust lisavad nurkades võimsad tutid, pronksi karva spiraalid ja nunnud lumehelbekesed.

Spiraal- sümboliseerib jõudu, liikumist, energiat, kaitset. Need mõned üksikud märkssõnad spiraali kohta.

Lumehelbeke- minu tõlgendus: näitab kandjale teed, sirab kui pisike lootusekiir, kui oled oma sihi kaotanud või eksled ringi.

Käis “plõks”

Standardne

Täna sõites äia poole kaasas üks kinnas ilma pöidlata, et proovida suurust, mõtlesin, et kuna käis mul see nn. plõks. Need fotol olevad kindad on kootud 2010.a talvel, kui tekkis esimest korda tahtmine ja reaalne huvi rahvuslike mustrite ja  naturaalsete materjalide järele. Kindad olid kootud 2 mm varrastega, mis oli tollel ajal harjumatult peenikesed. Kuid tekkis tahtmine teha veel peenema vardaga, õigete võtetega ja uurida rohkem esivanemate tarkusi ja teadmiste pagasit.  Olin ju harjunud kuduma varrastega 3- 5,5 mm. Päevas üks paar sokke valmis vurada polnud probleem. Eriti minev ja populaarne kaup olid varvastega sokid. Neid usasin ikka väga palju. Ning akrüüllõngad olid 95 % vallutanud mu kodu. Praegusel hetkel on asi vastupidine, mõne toki leiab akrüüli kodus, sest olude sunnil on vaja ( mütsile tutt jne.). Muigega mõtlesin, et viimased labakud, mis kudusin oli ainuüksil pöidlal 52 silma, siis varem kootud sokkidel oli ehk maksimaalselt 16 silma vardal.

Siin ka pilt kinnastest, mis oli mu nn. teekonna alguspunktiks. Keskmine poeg pani eile need esimest korda kätte ja omastas nad. Vanem poeg võttis julmalt enda käsutusse  vanavanaema kindad, mida mina kandsin juba 2 talve. Selline asjade käik teeb ainult rõõmu.

DSC_0128